Kuidas katta kogu Eesti
2025. ja 2026. aasta mõõtesõitudega kalibreeritud levimudeli järgi kataks 20 saatjaga võrk Levira olemasolevatel mastidel robustse ohuteavitusega ligikaudu 96% Eesti elanikest ja 84% maismaast.
Mobiiltelefon 1,5 m kõrgusel, 50% asukohtadest. Mõõtmised tehti juulist oktoobrini ega kajasta talviseid levitingimusi.
5 saatjalt 20 saatjale
Mudelis on pilootvõrgu viis saatjat ja 15 lisanduvat saatjat Levira olemasolevatel mastidel. Lisanduvad saatjad on kaardil näha ainult nende leviala kaudu.
Ohuteavitus: robustne QPSK
Ohuteade on väike ja kõige tähtsam on, et see kohale jõuaks. Seetõttu saab selle saata kõige vastupidavama QPSK režiimiga (koodikiirus ~1/3), mis töötab juba signaali-müra suhte (SINR) 0 dB juures. Avalik ohuteavitus tuleks planeerida selle kihi järgi.
Telepilt: 16-QAM
Tele- ja raadiopilt vajab puhtamat signaali (SINR ≥ 10 dB). Kiht on kitsam ja koondub põhimastide ümber. 16-QAM-kaart näitab meediateenuse kvaliteeti, mitte seda, kuhu ohuteavitus jõuab.
Lävend mõjutab tulemust. Rangema QPSK lävendiga (SINR ≥ 3 dB) kataks 20 saatjaga võrk ohuteavitusega 72% maismaast ja 94% elanikest. Telefoniga tehtud videotest Teletornist ~35 km kaugusel Kosel oli mudeliga kooskõlas.
Kuidas mudel tehti
Levikadu on arvutatud maastikuprofiili järgi (ITU-R P.452, Copernicuse kõrgusmudel) koos metsakatte parandusega. Mudel kalibreeriti 62 206 mõõtekirjega 2026. aastast, sh 47 936 kirjega, kus signaali ei tuvastatud. Kui ka mittetuvastused arvesse võtta, ei jää prognoos ainult tugevate kohtade peale ja on pigem ettevaatlik. Sõltumatu 2025. aasta andmestik kinnitas mudelit.
Ohuteavituse leviala maakonnas
Oranž: 20 saatjaga võrk. Must: praegune pilootvõrk (sulgudes). Osakaal maakonna pindalast.
Leviala linnas
Maakonna kaart ei näita, kuidas hooned mõjutavad vastuvõttu tänaval. Selleks koostati valitud linnapiirkondade kohta 3D-vaated, kus prognoositav väljatugevus on koos hoonete ja haljastuse 3D-mudeliga.
Avatud aladel, vee kohal ja katustel on väljatugevus valdavalt üle 60 dBµV/m. Tihedas hoonestuses langeb see hoonete varjus 30–50 dBµV/m peale, kõige selgemalt Tallinna vanalinnas ning Lasnamäe ja Õismäe korterelamute vahel. Kristiina täitesaatja asub just seal, kus Teletorni signaal on linnas kõige nõrgem.
Kolm UHF-kanalit
Riik ei vaja ühte suurt ühesagedusvõrku. Tulemuslikum on jagada Eesti piirkondlikeks klastriteks kolmel UHF-kanalil: E40, E41 ja E46.
Lõplik sagedusplaan vajab digitelevisiooni multipleksite ümberpaigutuse mõjuanalüüsi, kooskõlastamist naaberriikidega ning SFN-i ajastuse arvutust. Põhivariandiks on 200 µs tsükliline prefiks, pikkade vahemaade ja mere kohal kontrollitakse ka 300 µs.